Artihkal Ášus 2002 juovlamánu

EU ávvuda viiddideami

-muhto buohkat eai sáhte ávvudit

Bearjadaga 13.12. eahkedis sáhtte EU-jođiheaddjit máistit šampaŋŋain ja almmuhit ahte šiehtadallamat ohcciriikkaiguin ledje ollášuvvon ja EU sáhttá viiddidit 15 riikkas 25 riikkii 2004 miessemánu 1. beaivvi rájes. Muhto buohkat eai ávvudan, daid gaskkas ledje sullii 10000 miellačájeheaddjit Københámmana gáhtain.

Københámman: Svein Lund

6000 politiolbmot miehtá Danmárkkus ledje boahtán Køpenhámmanii várjalit EU:a váldočoahkkima, gos alla hearrat čoahkkanedje Bella-guovddážis mearridit stuorimus EU viiddideame mii goassege lea leamaš, ja mii goassege šaddá. Logenare jagi lea mannan dassái go mannan háve lei váldočoahkkin Københámmanis, gos mearriduvvui álggahit proseassa viiddidit EU Nuorta-Eurohpii.

demo

 Mii eat beassan govvidit EU-čoahkkima áirrasiid, go 6000 politiijat fáktejedje sin. Dát poltiijat giddejit gáhta vai ii oktage galgga beassat muosehuhttit hotealla gos alla hearrat orro.

Garra riidu loahpa rádjái

Viiddidanproseassa lea leamaš garra riidu - ii fal eanemusat EU ja ohcciriikkaid gaskkas, muhto dálá EU-riikkaid gaskkas. Buohkat háliidedje dušše ovdamuniid viiddideamis, ii oktage riikka háliidan máksit maidege. Seammás lei dárbbašlaš ovdanbuktit viiddideami solidaritehtan ja doarjagin Nuorta-Eurohpii. Iešguhtege EU-riika lea geavahan šiehtadallamiid bargat iežas bealis. Muhtumat háliidedje unnidit eanandoallodoarjaga, earat fas sihkkarastit dan. Stuora riikkat gáibidedje eambbo fámu, unna riikkat, nugo Eire, ii háliidan dohkehit dan, ja fertii danin jienastit guktii ovdal go dohkehii traktáhta mii attii sin unnit váikkuhanvejolašvuođa ja unnit biehttalanvejolašvuođa go unna EU-riikkain lei leamaš ovdal. Loahpas Nuortariikka velá gáibidii ahte galge váldit sin vuhtii, sin mielas dát lei buore liiba geahččalit unnidit lossa johtolaga Alppaid rastá. Ohcciriikkaide šiehtadallamat ledje 99 % diktáhta EU bealis. Dalle go Norga ozai EU-miellahtovuođa lei, sihke 1972 ja 1994, sáhka makkar spiehkastagat ohcci riika sáhttii oažžut. Dál lea baicce leamaš nuppi láhkái. Ohcciriikkat fertejit dohkehit visot EU:s, muhto EU lea gáibidan spiehkastagaid oppalaš njuolgadusain dalle go dat lea heiven sidjiide. Ođđa EU-riikkaid barguhis olbmot fertejit vuordit vel 7 jagi ovdal go besset ohcat barggu dálá EU-riikkain. Ođđa riikkat eai oaččo go 25% eanandoallodoarjagis, muhto fertejit dattetge gilvvohallat seamma márkánis. Measta buot ohccit ledje gárvis dohkkehit EU:a diktáhta. Muhto Polskka stáhtaministár diđii ahte jus manai ruoktut dáinna bohtosiin, su ráđđehus ii livčče ceavzán guhká. Boandabellodat ii sáhtáše dohkkehit dan, ja ráđđehus livččii bieđganan. Ja dalle livččii maiddái vejolaš ahte eanetlohku jienastivččii Polskka EU-miellahtovuođa vuostá. Danin buot maŋimus diimmus bođii vel eanet ruđaid njuolga polskka eanandollui, čielga ulbmiliin hehttet Polskka boandabellodat bissehit viiddideami.

Máŋggas vuosttalastit EU:a eallinpateanta-direktiivva, man mielde fitnodagat sáhttet patenteret ealli ávdnasiid. Dainna sii suoládit ee. álgoálbmogiid riggodagaid. Demo - eallinpateanttaid vuostá

Máŋgabealat vuostálastin

Seammas go alla hearrat šiehtadalle ja ávvudedje Bella-guovddážis, ledje eará sajiin Københámmanis duháhiid olbmot geat čájehedje maid oaivvildedje EU:a ovdáneami birra. Sii bohte máŋga riikkas ja daid gaskkas ledje buotlágán olbmot geain lea okta ášši ovttas: Sii eai háliidan ahte EU ja mailmmi galgá ovdiduvvot dušše fal stuora riikkaidgaskasaš fitnodagaid vuođul. Dan sii celke miellačájeheamis parolain: "Our world is not for sale!" - "Min máilmmi ii leat vuovdemassii!".

EU-čoahkkin ii bistan go guokte beaivvi, muhto vuostálasttiid doaimmat biste njeallje beaivvi. Ledje konferanssat, ságastallamat, barggahagat, teahterbihtát, dáidačájáhusat ja miellačájáhusat sihke EU ja eará riikkaidgaskkasaš áššiid birra, daid gaskkas privahtiserema, oahpahusa, barggiid vuoigatvuođaid, birasgažaldagaid birra. Máŋggas háliidedje maiddái čájehit solidaritehta kurdalaččaid ja palestiinnalaččaid riidduin ja vuostálastit USA boahttevaš soađi Iraka vuostá. Bearjadaga lei toga rasisma ja vealáheami vuostá, ja lávvodaga ledje guokte stuora miellačájehusa. Sullii 10000 serve goabbáge togain.

Demo - áhkut
 Eanaš miellačájeheaddjit ledje nuorat, muhto muhtin vuoras áhkut serve nai. Dá leat guovttis beaggán joavkkus "Bestemødre for fred, menneskeverd og miljøvern".

Miellačájeheddjiin ii lean oktasaš politihkalaš prográmma, muhto nágodedje ovttasbargat organiseremiin. Buohkat ledje ballan ahte šattai riidu poliitiija ja miellačájeheaddjit gaskkas, nugo lea leamaš moadde háve maŋimus jagiid go lea leamaš riikkaidgaskkasaš čoahkkimat, omd, Prahas 2000 ja Gøteborgas diibmá. Danin ledje ráhkadan "paraplyorganisašuvnna" "Stop volden", man váldoulbmil lei čáđahit ráfálaš miellačájáhusaid.
Stop volden
 Mannan EU-váldočoahkkimis Gøteborggas, lei garra riidu politiija ja miellačájeheddjiid gaskkas. Dan háve goappašiid bealde geahččaledje ja nagodedje vealtit dan. Okta sivva dasa lei ahte buot miellačájeheaddjit ovttasbarge joavkkus man namma lei "Stop volden". Dan joavkkus lei iežas vávttat.

Miellačájehusain fertii leat siskkaldas disipliidna, ee. ii galggan leat lohpi čiegadit máskkaid duohkái. Nuppi bealde fas lei politiija ožžon čielga gohččuma ahte ii galggan provoseret vai šadde riidduid. Dat maid lihkkostuvai buorre muddui, ja stuora miellačájehusain lávvordaga vázze ráfálaččat. Maiddái go dánskalaš anarkistasearvi "Globale rødder" bearjadaga čađahit jeaguhisakšuvnna EU-čoahkkima vuostá, manai ráfálaččat. Dušše moadde unna jovkkoža ráhkadedje riiddu ja sullii 70 olbmo bidjojuvvojedje giddegassii.

Orrunsadji
 Miellačájeheaddjit bohte duháhiid ja Københámmanis eanetlohku orro oalle promitiiva dilis ovddeš bahttareaddjivuostaváldimis. Dát lei boradanlátnja.

Maid dál - Nuorta-Eurohpa?

Polska stáhtaministar Leszek Miller lei Københámmanis daid gaskkas geat geavahedje stuorimus sániid maŋŋil go šiehtadus lei gárvis. Muhto go ohcciriikkaid politihkarat bohtet ruoktot vurdet maiddái eará go dušše ávvudeapmi. Vuostas hástálus lea oaččuhit iežaset álbmogiid dohkehit EU-miellahtovuođa, dainna eavttuin mat leat šiehtadallan. 9 riikkas galget leat álbmotjienasteapmi, ja vaikko miellamihtideamit dan rádjái leat čájehan eanetlohku EU bealis buot riikkain, lea vuostálastin šaddame, ja hui ollu olbmot eai dieđe vel maid jienastit.
Demo - plakáhta polskagillii
 Ledje unnán olbmot ohcciriikkain Køpenhámmanis, muhto dát polskkalaš čealká maid miljovnnat boanddat Polskkas ja muđuid Nuorta-Eurohpas oaivvildit: "Seamma rievttit buot boanddaide!". EU ii leat fállan ohcciriikkaide eambbo go 25% eanandoallodoarjagis maid dálá EU-riikkat ožžot. (Govva: Lisbeth Giverhaug)

Go ohcciriikkaid eiseváldit galget čađahit buot EU:a njuolggadusaid vurdet eambbo vuostehahku. 25000 siiddut lágát galgát dál olles fárttain čađahuvvot ohcciriikkain. Measta buot oasit servodagas galget rievdaduvvot EU:a gáibádusaid mielde, ja boađus lea ee. ahte ollu olbmot másset barggu. Okta deháleamus gáibádusain lea ahte visot fitnodagat galget privatiserejuvvot. EU lea gáibidan ahte Polska galgá "struktureret" koallaruvkkiid. Polskkas lea leamaš 240000 koallaruvkebargit. 100000 dain leat juo mássen barggu, ja dál ráđđehusa ráhkadan struktuvraplána, mii mearkkaša ahte vel 7 ruvkke galge heaitihuvvot ja 35000 ruvkebarggit šaddet barguheapmin. Koallabargiid fágasearvi lea juste mearridan álggahit streaikka dan plána vuostá.

Maid dál - Norga?

EU-bealusteaddjit Norggas lea guhká cealkán ahte go EU-viiddiduvvo, de Norga maid ferte searvat. Ja go miellamihtideamit dál čájehit eanetlogu EU-miellahtovuođa bealis, lea vissis ahte ođđa digástallan Norga EU-miellahtovuođa birra lea boahtime. Muhtin politihkarat, geat mannan háve ledje ii-bealde, leat guhká vuordán vuogaš liibbá njuiket juo-beallái. Norggas leat ovdal leamaš golbma garra riiddu EU-miellahtovuođa birra: 1962, 1972 ja 1994. Njealját oassi lea álgán.

Demo - Troms NTEU
 Norggas ledje sullii 500 miellačájeheaddji Københámmanis. Davimusas bohte Romssas, ja dán gova gurutbealde oidno Romssa Ii fal EU leavga, mii lea gođđojuvvon Gáivuonas, mearrasámi rátnominsttára mielde.

Eanet artihkalat EU dahje Polskka birra

Álgosiidui

sveilund@online.no